Teadlik eneseareng – kuidas pidada arengupäevikut?

Kuidas pidada arengupäevikut?

Miks tasub arengupäevikut pidada?

Arengupäevik on hea moodus süsteemselt, regulaarselt ja teadlikult enesearengu toetamiseks. Mõtete korrastamine läbi kirjutamise aitab õppida tundma iseennast, enda tegelikke hirmusid ja unistusi.

Oma olemuses võib arengupäeviku pidamine sarnaneda tänulikkuse päeviku pidamisega. Kui tänulikkuse päevikus küsid “Mis läks hästi?” ja teed endale pai, siis arengupäevikus küsid “Mida ma õppisin?” ja innustad end edasi liikuma.

Mis vormis on hea arengupäevikut pidada?

Soovitan pidada arengupäevikut paberkandjal – regulaarselt kirjutada üles enda tähelepanekuid ja reflekteerida kogemuste üle.

Valmis lahtrid või lihtsalt tühi vihik?

Ma ise ei poolda jäikade lahterküsimustega märkmikke, vaid eelistan tühja joonelist vihikut, kuhu saan kirjutada täpselt sellest, mida pean vajalikuks ja täpselt nii pikalt kui pean vajalikuks. Võid kirjutada kleepsupaberile mõned suunavad küsimused arengupäeviku pidamiseks ning hoida seda sissekannete tegemisel silme ees.

Kas teha sissekandeid iga päev või harvemini?

Alguses võiksid luua harjumuse teha iga päev sissekanne enda arengupäevikusse. Võid teha ka kord nädalas kokkuvõttena, aga selleks ajaks võib ehk mõni nädala alguse avastus olla juba ununenud.

Kas iseendale või avalikult jagamiseks?

Eelkõige on arengupäevik iseendale. Kui soovid enda sissekandeid teistega jagada, siis võid luua enda inspiratsiooni blogi, kus jagad oma mõtteid ja avastusi teistega. Kui ei soovi teistega jagada, siis paljud blogimise või sotsiaalmeedia keskkonnad võimaldavad muuta sisu privaatseks, ainult jälgijatele nähtavaks või nähtavaks ainult neile, kellel on salasõna. Variant on kirjutada ainult iseendale päevikusse ja mõni valitud sissekanne trükkida ümber ja jagada teistega.

Millest arengupäevikus kirjutada?

Võid valida arengupäeviku jaoks kindla formaadi või miksida kokku erinevaid formaate, vastavalt olukorrale, meeleolule või vajadustele. Siin on mõned sissekannete formaadid, mis on mind aidanud.

A: Enda tundmaõppimine“Mida uut õppisin?”

Pakun 3 küsimusega põhiformaati, mille järgi kirjutada:

  • Mida ma uut õppisin või avastasin? (Kuidas olen kasvanud?)
  • Mida tehes olin omas elemendis? (Millega olen kooskõlas?)
  • Mida tahaksin õppida, rohkem teha või enda ellu tuua? (Milliseid võimalusi tahan märgata?)

B: Enda distsiplineerimine“Kas ma andsin endast parima, et…”

Tippjuhtide koots Marshall Goldsmith teeb iga päeva lõpus enesehindamise harjutust, küsides endalt “Kas ma andsin endast parima, et __________”. Temal on lausa 6 erinevat valdkonda, kus küsib, kas andis endast täna parima. Lihtsuse mõttes võiks alustada ühe valdkonnaga enda elus, mida tahad parandada. Näiteks võin õhtuti küsida: “Kas andsin täna endast parima, et olla eeskujulik isa enda pojale?” ja anda hinnagu skaalal 1-10. Kui antud päeva hinnang peaks olema madalavõitu, võin täiendavalt juurde kirjutada, mis raskendas endast parima andmist ning kuidas saaksin teine kord paremat sooritust saada. See on hea moodus distsiplineerida ennast tegutsema ja käituma nii, nagu tegelikult tahan.

C: Ideede mustandivihik – “Mida võiks luua?”

Leonardo Da Vinci pidas ideemärkmikke, kus mängis erinevate ideedega. Samalt leheküljelt võis leida matemaatilisi tehteid, kritseldusi konna anatoomiast, visandeid inimnäost või tegevuste nimekirju. Kuna paber oli omal ajal kallis, kasutas ta võimalikult palju vaba pinda märkmikus, samas lastes kujutlusvõimel rännata ühelt teemalt teisele. Mõtete mustandivihik on hea abivahend, kui kipud kogema loovusblokke – kui sinu perfektsionisti pisik ei luba midagi kirja panna, enne kui mõte on peas perfektselt läbi mõeldud.

Mina kasutan mustandivihikut uute koolitusprogrammide välja töötamiseks, ideede genereerimiseks ja skitseerimiseks. Hea formaat on A4 lehed spiraalköites ja pigem puhas valge paber, et vabalt kritseldada ja teksti paigutada. Mustandivihikusse on tore teha märkmeid, kui kuulad mõnda audioraamatut, nopid ideid mõnest Youtube videost.

D: Visioneerimine – “Kuidas tahan, et oleks?”

Kui oled mõne enda eluvaldkonnaga rahuolematu, siis küsi endalt: “Kuidas ma tahan, et see oleks?”. Vali üks konkreetne eluvaldkond ja kirjuta arengupäevikusse vastused 4-le küsimusele:

  • Ideaalne nägemus – kirjelda detailselt, milline oleks see valdkond ideaalkujutluses? (Näiteks milliste projektidega tahaksid rohkem töötada?)
  • Eriti äge element – mis on kõige tähtsam element, mis muudab unistuse eriti ägedaks? (Mis on kõige tähtsam ägeda projekti juures sinu jaoks?)
  • Teekond – millised tegevused aitaksid jõuda ideaalile lähemale? (Kuidas saan suurendada ägedate projektide osakaalu töös?)
  • Esimene samm – mida saan kohe teha, et kasvõi sammuke ideaalile lähemale astuda? (Kellega saan ühendust võtta, mida paluda või pakkuda?)

Üks visioneerimise formaat on kiri tulevikust, kus rändad ajas edasi ning kirjeldad, kuhu oled enda elus jõudnud.

E: Vabakirjutamine mõtlemise korrastamiseks – “Mis mind praegu vaevab?”

“Morning pages” on üks eneseteraapia meetod, kus kirjutad enda jaoks läbi, mis sind praeguse elu juures häirib ja milliseid tundeid see sinus esile kutsub. See võimaldab endast “muremõtted välja kirjutada” ja enamasti jõuda arusaamani, et olukord polegi nii hirmutav ja eluohtlik.

F: Hooliva aususe tõehetk – “Mida ma päriselt pean muutma?”

Loetle asjad, millega sa pole enda elus rahul – kus sa pole elanud enda ideaalide järgi. Ehk oled jätnud oma suhte soiku, pole keha eest korralikult hoolitsenud või oled veetnud liiga palju aega teleri ees või sotsiaalmeedias. Vaata nendele hooliva aususega otsa, kirjuta faktidest nii, nagu need on. Seejärel vali üks konkreetne asi, mida saad muuta.

G: Meeleolu tõstmine“Mis läks täna hästi?”

Pimedatel talveõhtutel või hetkedel, kus tunned, et pole saavutanud päris seda, mida tahaksid, aitab ennast rahustada tänulikkuse päeviku pidamine. Lihtsalt kirjuta tänane kuupäev ja 2-3 punkti, mis täna hästi läks. Kui on raskemad ajad, siis kirjuta üles kasvõi pisikesed rõõmuhetked. Kui oled just milleski õnnestunud, siis kirjuta, kuidas läks ning kuidas tundsid end.

Tänulikkuse päeviku sissekanne on nagu fotomälestus hetkest, mida pole võimalik pildistada.

Millal arengupäevik ei pruugi olla piisav lahendus?

Kui kannatad sügava depressiooni või meeleoluhäirete all ning materdad ennast tihti negatiivse sisekõnega, siis võib arengupäeviku pidamine olla raskendatud. Sel puhul tasub esmalt pöörduda mõne professionaalse nõustaja poole, kes aitab tulla toime negatiivse meeleseisundiga ning reguleerida kriitilist sisekõnet konstruktiivsemaks vestluseks. Seejärel saad sammhaaval asuda iseennast toetama arengupäeviku abil.

Milline on sinu kogemus arengupäeviku pidamisel?

Jaga enda senist kogemust ja kirjuta millised meetodid on sinu jaoks hästi töötanud.

0 replies

Leave a Reply

Want to join the discussion?
Feel free to contribute!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga