Ülikooli lõpukõne - Harald Lepisk

Haraldi ülikooli lõpukõne

Võtsin sõna Tartu Ülikooli Majandusteaduskonna ja Õigusteaduskonna lõpuaktusel, kus muuhulgas sain kätte ka magistrikraadi diplomi ettevõtluse ning tehnoloogia juhtimise erialal (spetsialiseerusin ettevõtluspedagoogika erialale). Paistab, et peetud ülikooli lõpukõne võiks sobida kõigile sel aastal lõpetajatele, mitte ainult majandustudengitele. Ehk on isegi inspiratsiooniks neile, keda painab küsimus: “Kuidas pidada lõpukõnet?”

Lõpukõne tekst:

Auväärt saalisviibijad, külalised, lõpetajad.

See tunnistus siin… hmm… väga ilus tunnistus – suurepärane. Aga see ei muuda palju. See ei muuda palju, sest homme minu vanemad on endiselt minu üle uhked. Sama uhked kui nad varem olid. Minu tüdruksõber armastab mind jätkuvalt sama palju. Minu kliendid maksavad mulle sama palju. Mu sõbrad ikkagi tahavad minuga koos hängida.

See ei muuda palju… võrreldes sellega, kui palju aastad Tartu Ülikoolis on meid juba praeguseks muutnud.

Mõned aastad tagasi kohtasin majandusteaduskonnas ühte kursakaaslast. Esmapilgul, kes paistis olevat lihtsalt kursakaaslane. Ent see teekond on viinud sinna, kus me oleme loonud koolitusettevõtte, mis aastate jooksul on inspireerinud tuhandeid inimesi olema parem versioon endast.

Ma arvan, et seda ettevõtet poleks kunagi loodud, kui me poleks selle inimesega siin kursusel kohtunud. Kusjuures vaatasin, et meie meeskond on vahepeal paisunud. Vaatasin täna huvitavat statistikat, mis on meie kõigi ühisosa – kõik meeskonna liikmed on majandusteaduskonna vilistlased Tartu Ülikoolist. Päris lahe. Ma ei tea, kas seal on mingi seaduspära, et sarnased tahavad sarnaseid või midagi muud.

Õhtuti, enne kui ma magama lähen, saan öelda head ööd kõige kaunimale, kõige hoolivamale, kõige vahvamale tüdrukule. Selle tüdrukuga kohtusin ma esimest korda siinsamas Tartu Ülikoolis. Ta oli mu kursakaaslane.

See [hoides tunnistust käes] ei muuda palju, aga need lood, mis on teie sees, need muudavad palju.

Ja see kahvatub selle kõrval, mis lood on veel tulemas. See kahvatub selle kõrval, mis lugusid te olete veel loomas.

Lase hetkeks silmad kinni. Lükka selg sirgeks, hinga rahulikult sisse ja välja. Lase silme eest neid hetki, mida Sa hindad, neid hetki, mis Sulle väge annavad juurde, mis Sind üllatasid, panid särama, mida kogesid siin Tartu Ülikoolis olles.

Sa võid kujutleda enda lemmik õppejõudusid, kui neid on. Lasta hetkeks oma silme eest läbi. Ja kui Sa mõtled sellele, kui Sa kujutad seda, siis tee üks trikk – lükka üks käsi ühe kõrvanibu juurde ja samal ajal kui Sa keskendud sellele heale tundele, pitsita natuke seda ja võimenda kõiki häid tundeid, mis Sinu sees on. Proovi seda. Pitsita kõrvanibu, keskendu kõigele sellele, mis on hästi läinud.

Järgmine kord, kui tahad sinna samasse seisundisse tagasi minna, meenuta seda, pitsita siit ja on hea jälle olla. Ja ta toimib.

Majandusteaduskonna reklaamis ei ole kirjas mitte ainult kosjakontor ja äriinkubaator. Vaid on midagi enamat ja õnneks õnnestus ka seda enamat saada. See kõik toetas kõike seda muud – ettevõtte loomist, elamist, naudingut ja ka töötamist.

On mõned inimesed, kes on aidanud meil seda teha. Mõned neist on olnud võib-olla meie jaoks frustreerivad. Mõned jälle inspireerivad.

Mõned on ajanud meid nutma, mõned jällegi ajanud naerma.

Mõned neist on teinud asju keeruliseks, teised on teinud asju lihtsamaks.

Ja seda kõike on tarvis, sest alles hiljem me ühendame need punktid ja mõistame miks miski halb, miski keeruline, miski nutma ajav, miski raske… oli meie jaoks tegelikult vägev, oli meie jaoks hea.

Mõtle kasvõi oma magistritööle. Mis tunne Sul praegu on, kui Sa selle ära oled teinud. Versus see tunne, kui Sul oli paar tundi enne esitamise tähtaega ja Sa veel printisid seda.

See on see hea tunne, mis tuleb kaasa.

Mul on au kasutada seda võimalust siin, et tunnustada demokraatliku valimise käigus otsustatud lemmikõppejõudusid.

// Õppejõudude tunnustamine  //

Nüüd peaks tulema siis mingi selline point, eksole. Mingi sõnum, eksole.

Üks ajakirjanik tüütas Mahatma Gandhit, jooksis ta järel mikrofoniga ja küsis: “Gandhi, Gandhi – mis on Sinu sõnum inimestele, mis on Sinu sõnum maailmale?” Gandhi ütles: “Minu elu on minu sõnum.”

Mida ma praegu tahaksin teha, ma tahaksin tõmmata kuidagi kokku kõik need teie elud, tükk-tüki haaval kõik need lood, mis teil on. Laotada need laiali siia Ülikooli seintele ja öelda: “See ongi minu sõnum.”

Aga ma ei tee seda, sest siin ei ole ruumi kõigile nendele elamustele, kogemustele ja tegudele, mis te hakkate kohe tegema, kui te siit lahkute.

Seepärast maalime selle hoopiski taevasse, vaatame seda õhtul tähtedega ja naudime seda.

Kui on üks asi, mida endalt küsida, mida endale mõttesse jätta kogu selle elamuse, kogu selle seikluse juures. See on üks võtmeküsimus, mida aeg-ajalt endalt üle küsida: Mis on see, mida ma praegu tegelikult tõeliselt armastaksin teha?

Võib-olla on see ühisosa kõigi teie lugudes, mida me oleks laotand siina, ent hoopiski vaatame õhtul taevast, kui tähed paistavad.

Laevad on sadamas turvaliselt, aga mitte selleks pole laevad loodud.

Sinul on võimalik elada turvalist elu – toimetada nõnda nagu ema käseb, sõbrad arvavad, et on hea või nii, mis on tasuv. Aga mitte selleks pole Sa loodud. Sa oled loodud selleks, et teha midagi erakordset.

Meenuta neid kuute kuud, kus Sa viimati kirjutasid oma magistritööd. Kus pidid nii paljudele asjadele ütlema: “Ei, ma praegu ei saa, sõbrad. Ausõna. Ma nii tahaksin, aga ma ei saa! Tahaks kooli ära lõpetada.”

See on erakordne hetk, mis meil praegu on. See on tehtud. Ja kõik need asjad, millele Sa pidid ütlema “ei”, nendele Sa saad nüüd lõpuks öelda “jah”.

Täna õhtul, kui Sa lähed koju, võta sahtlist välja need unistused, mis Sa oled vahepeal pannud kõrvale. Millele oled öelnud: “Ma lõpetan enda magistriprogrammi ära ja siis ma hakkan elama.”

Hakka elama juba täna!

—   —   —

See lõpukõne oli osaliselt improviseeritud – üldraamistiku olin läbi mõelnud (alguse, sisu loogika ja põhipunktid), lõpp ja vahepalad (sh. see seintele maalimise mõte) tulid laval olles.

Juhul kui oled ise parasjagu lõputöö kallal pead murdmas, siis kogusin kokku praktilised nõuanded, mis aitasid mul enda lõputöö hindele “A – suurepärane” kaitsta – vaata lõputöö kirjutamise nõuandeid siit.

2 replies
    • Harald Lepisk
      Harald Lepisk says:

      Annes!

      Hea meel, et sain laengut anda ja tänud heade soovide eest! 🙂

      Esmaspäeval lasen blogis eetrisse video, mis tutvustab seda ettevõtmist, mille nüüd pärast magistrantuuriga ühele poole saamist sahtlist välja võtsin.

      Vasta

Leave a Reply

Want to join the discussion?
Feel free to contribute!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga