Aju, sotsiaalvõrgustikud ja tuleviku raamatud

Aju, sotsiaalvõrgustikud ja raamatud

Uurisin veidi teadlaste uuringuid tuleviku infokandjate osas. Raamat vs digitaalmeedia. Refereerisin mõned huvitavamad tähelepanekud allpool.

Sotsiaalne võrgustik on rikkalikum kui raamat.

Võrreldes raamatukogu ja sotsiaalset võrgustikku (kasvõi pubi), saab inimaju rohkem inspiratsiooni värske infoga rikastatud ja pidevalt muutuvast keskkonnast. Seetõttu saab tuleviku infokandjaks staatilise teksti asemel dünaamiline sotsiaalvõrgustik, mis kannab endas ajakohast teavet. (Alan Liu)

Tuleviku raamatud on kiibistatud.

Inimestele meeldib lugeda köidetud raamatu-taolist kirjandust. Seega saavad tuleviku raamatud olema kiibistatud – tavaraamatul on ka elektroonne vaade. Kiibistatud võimaldab lugejal näiteks otsida teksti ning suhelda teiste lugejatega. Oluline on aga mitte unustada, et loeb sisu, mitte vorm. (David Gelernter)

Noorem põlvkond tahab kähku ja korraga.

Digitaalmeedia puhul vahetab lugeja tegevusi (e-mail, veeb, messenger) iga kolme minuti tagant ja vahetab projekte iga 10 minuti tagant. Ilmselt märkasid nüüd, et siingi blogis on paremas ääres hulk väliseid viiteid, mis karjuvad tähelepanu järele. Seega ei saa loota, et keegi digitaalsesse teksti pikalt süveneks. Digitaalse teksti tarbimise efektiivsus erineb aga vanusegruppide lõikes – nooremad inimesed, kes on digitaalsuses sündinud, on multitaskimises efektiivsemad ning jõuavad digitaalmeediat kasutades teistsuguste tulemusteni kui vanem generatsioon. (Gloria Mark)

Kokkuvõtlikult võib öelda, et olgu paber kuitahes hea infokandja, liigub trend selgelt digitaalsuse poole. Võidavad need kirjutajad, kes oskavad arvestada digitaalmeedia lugejate eripärasid.

  • Milline saab olema Sinu roll tuleviku digitaalmeedias?
  • Kas Sina oled juba efektiivne digitaalne kirjutaja või vajad sel teemal täiendavat teavet?
2 replies
  1. Harald Lepisk
    Harald Lepisk says:

    Siia juurde käib see hea küsimus: “Kuidas noored internetis loevad?” – nad ei loegi, vaid sirvivad (skimmivad).

    Info ülevaatlikkuse osas on see hea moodus, ent samas teeb meid väga pealiskaudseks kõige suhtes.

    Vasta

Leave a Reply

Want to join the discussion?
Feel free to contribute!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga