Tulevikuharidus – kuidas aidata õppijatel saada tulevikukindlaks? Vestlus Liina Kersnaga

Avaliku kohtumise salvestus Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministri Liina Kersnaga. Salvestatud Tartu Ülikooli Delta hoones 27.07.2021. Intervjueeris Harald Lepisk.

Tähelepanekuid vestlusest:

Tulevikku silmas pidades on jätkuvalt väga oluline inimeseks olemise õppimine ja inimestevaheline koostöö, sest see on miski, milles robotid ja arvutid meid asendada ei suuda.

Kõige olulisem on huvi. Selle leidmine ning seejärel võimaluste leidmine, kuidas seda huvi hoida ja toita.

Inimene õpib vastutama kui tal on võimalus valikuid teha. See aitab ka säilitada motivatsiooni. Seetõttu on oluline liikuda sinnapoole, et tulevikus saaks ka juba 7.-9. klassis võtta valikkursuseid nii nagu täna on tavapärane gümnaasiumis. Kindluse kool Rae vallas ja ProTera Taetus on positiivset eeskuju näitamas.

Tähelepanekuid võtme murekohtadest hariduses:

• Personaliseeritud õpiteekond ehk iga õppija saab kohandada õppetöö enda isiklike eelistuste järgi – see on ideaal, mille poole liigutakse.
• Kuigi e-õpe võib olla tõhus personaliseeritud õpiteekonna jaoks, vajavad siiski õpilased kontakti ja suhtlust omavahel ning õpetajaga.
• Kuigi on olemas tööriistasid ja teste, mis aitaksid õpetajal e-õpet oluliselt efektiivsemaks muuta, pole siiski paljud õpetajad sellest teadlikud või ei rakenda neid abivahendeid.
• Koroona kaugõppe ajal ligi kolmandikul õpilastest oli raske tulla toime iseseisva õppimisega. Nende praeguste enesejuhtimisoskuste juures ei sobiks neile iseseisev õppimine.
• Oluline murekoht on õppijate vaimne tervis, eriti just kaugõppe puhul.
• Ligi pooled uutest õpetajatest lahkuvad töölt 5 aasta jooksul. Põhjuseks on eelkõige liiga kõrge töökoormus.
• Kuna info on veebiavarustes kättesaadav, pole moodne õpetaja enam niivõrd loengu pidaja, vaid pigem mentori või kootsi vormis õppetegevuse tagasisidestaja ja suunaja. Kuivõrd on aga õpetajad omandanud mentori või kootsi oskusi?
• Kuigi on näiteid õpetajatest, kes ei hooli enda tööst ega õppijatest ning mõjuvad õpilastele demotiveerivalt, on siiski uute õpetajate tööle kandideerimisel piisavalt soovijaid, et saab valida inimesi, kes päriselt õpetajatööst hoolivad. Ent mida teha õppijatesse negatiivselt suhtuvate õpetajatega?
• Koolidel on aastas 57€ iga õpilase kohta, et osta sisse täiendavat õpivara või kursuseid. Kuidas teha nõnda, et sellest jaguks kõige vajaliku jaoks?

Möödunud kooliaasta lõpus helistasid Haridus ja Teadusministeeriumi töötajad koolijuhtidele, et uurida, millised küsimused ja murekohad neid vaevavad. Siin on ülevaatlik raport teemadest, mis vestlustest välja tulid. Tutvu ka Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eelnõu dokumendiga.

Neile, kes tahavad haridusvaldkonna edendamisse panustada:

Haridussilm – Haridusstatistika portaal koondab Eesti alus-, üld-, kesk-, kutse- ja kõrghariduse, keele- ja noortevaldkonna andmeid ning kajastab elukestvas õppes osalemise ja tööturule sisenemise edukusega seotud näitajaid. Samuti annab Haridussilm ülevaate haridusstrateegia sihtidest ning nende poole liikumisest.

EdTech Estonia – Eesti haridustehnoloogia ettevõtete ühendus, mille visiooniks on muuta Eesti maailmas juhtivaks haridustehnoloogia riigiks.

Õpi õpetajaks – kui usud, et suudad Eesti noortele pakkuda paremat, kui sinu enda õpetajad suutsid pakkuda, siis uuri, millised on võimalused õpetajaks õppimisel.

“Kuidas mina saan aidata?”

Kuidas jõuda enda algatusega kõigi õpilasteni? Testi enda algatust kohalike koolidega ja kui on õnnestunud edukalt näidata, et see mudel töötab, siis tasub minna Haridus- ja Teadusministeeriumisse jutule.