Täiskasvanuhariduse foorum 2017

Konverentsi programm

Siit lehelt leiad: põlvkonda kuulumise testi + arutelukaartide väited

 


TEST (koostas Toivo Niiberg)

Millisesse põlvkonda Sa sotsiaalselt pigem kuulud?

Kui vastus on “pigem ei”, siis märgi miinus (–), kui “pigem jah”, siis märgi pluss (+).

  1. Kindel töö on Sulle väga oluline ja Sa püüad seda teha pühendumisega.
  2. Eelistaksid oma tuttavatega pigem silmast-silma suhtlust.
  3. Planeerid oma tegevused pikalt ette.
  4. Eelistad pigem abielu kui kooselu.
  5. Eelistad pigem kahe jalaga maa peal olla ja ennast kindlana tunda.
  6. Arvad, et facebooki sõprus on pigem formaalne.
  7. Väärtustad laste olemasolu.
  8. Mobiil- või nutitelefon on Sinu jaoks pigem hädapärased suhtlusvahendid.
  9. Sa ei suudaks oma kodust kaua eemal olla.
  10. Pigem eelistad häid filme kinos vaadata.
  11. Püüad pigem konflikte vältida.
  12. Eelistad tööd kella-ajast kella ajani.
  13. Sulle pigem meeldib põhimõte “kes ei tööta see ei söö”.
  14. Suudad oma eelarvega enam–vähem toime tulla.
  15. Püüad ennast ka materiaalset kindlustada.
  16. Oma suvepuhkused veedad enam-vähem ühes ja samas kohas.
  17. Eelistad pigem olla alluv kui juht.
  18. Üldiselt oled sa ettevaatlik oma tunnete ja mõtete avaldamisega juhututtavatele.
  19. Püüad vanemat põlvkonda mõista ja ei kaldu neid liialt arvustama.
  20. Pigem meeldib sulle kindel töökorraldus ja tugev juhtimine.
  21. Kui vaja, siis oled nõus tegema tööl ka ületunde.
  22. Nädalavahetustel eelistad pigem olla kodus.
  23. Eelistad pigem süüa kodus kui väljaspool ja seda ka puhkepäevadel.
  24. Sul on suhteliselt vähe sõpru, aga võid nendele vähestele olla kindel.
  25. Sa ei suudaks naljalt üle kuu võõral maal viibida.
  26. Sulle meeldiks stabiilsem ühiskond.
  27. Püüad elada pigem ilma võlgu võtmata ja laene tegemata.
  28. Pigem oled igasuguste uuenduste suhtes ettevaatlik.
  29. Tööalane karjäär ei ole Sinu jaoks just väga oluline.
  30. Sa unistad oma väikesest aiamaast, maamajast või siis ongi nad Sul juba olemas.
  31. Sul on kodus mingi lemmikloom.
  32. Pead ennast pigem realistiks kui unistajaks.
  33. Kodu on Sinu kindlus.
  34. Arvuti ei ole vist just sinu parim “kaaslane”.
  35. Püüad järgida tervislikke eluviise.
  36. Ajaviiteks meeldib Sul häid raamatuid lugeda.
  37. Usud armastuse olemusse ja püsivusse.
  38. Sind pigem häirivad erilised inimesed ja Sa püüad neid vältida.
  39. Seltskonnas meeldib Sul pigem olla tagaplaanil.
  40. Eelistad pigem kindlat püsisuhet.
  41. Hindad kõrgelt perekondlikke traditsioone.
  42. Püüad igat oma sammu ja tegevust ette analüüsida – tark ei torma…
  43. Kodus ja tööl on Sul kõik asjad enam-vähem omal kohal.
  44. Eelistad enam-vähem kindlaid toite.
  45. Sulle meeldib pigem rahulik ja meloodiline muusika.
  46. Oma riietuses ei meeldi Sul olla silmatorkav.
  47. Tunned vahel hirmu tuleviku ees.
  48. Täiendad ennast eelkõige ametialaselt, et olla veelgi tublim töötegija.
  49. Eelistad pigem enda- või vanemaealiste seltskonda.
  50. Saad oma ajakavaga enamikus hästi hakkama.

 

Testi tulemused. Mida rohkem saad plusse ehk siis “pigem jah” vastuseid, seda enam kaldud Sulaaja põlvkonda, mida iseloomustab tugev tööeetika ning praktiline meel.

Mida enam saad miinuseid ehk “pigem ei” vastuseid, seda enam tunned ennast kuulvat pigem Z põlvkonda.

 


Väited erinevate põlvkondade koolitamise probleemkohtadest.

Mida arvad Sina nendest seisukohtadest?

Raske on leida head koolitajat kõikidele vanusegruppidele.

Nooremad omandavad uusi asju kiiremini.

Paljud tavapärased meetodid jäävad ajale jalgu. Uuem generatsioon on avatum ja nõudlikum.

Noorema generatsiooni seas on oskamatust enesereflektsiooniks.

Probleem erinevate põlvkondade koolitamisel ilmneb siis, kui neid koos koolitada.

Vanemaealistel ei piisa sageli julgust osaleda kursustel koos noortega ja nad pigem loobuvad.

Vanemal põlvkonnal on aegunud teadmised ja oskused, aga ei lase neist lahti.

Vanemaealiste koolitusel osalejatega on sageli probleemiks varem kinnistunud eelarvamused.

Koolituse senine paradigma ei tööta enam, aga milline peaks olema uus paradigma?

Tihti koolitajad ei kohanda esitlusi ja metoodikat konkreetsele õppegrupile, vaid lähtutakse ühistest alustest kõigile.

Erinevatel põlvkondadel on koolitusele/koolitajale erinevad ootused: õpetaja vs edutainer

Noored kujutavad ette, et kõik tuleb kätte vähese pingutuse ja pühendumusega.

Vanemaealised (50+) ei suuda nii kiiresti õppida, kui elu nõuab.

Vanemad põlvkonnad on motiveeritumad õppimisel ja nende õppimine on mõtestatud.

Inimeste või õpikontekstide vahelised erinevused on suuremad kui põlvkondade vahelised erinevused.

Vanad ei julge, noored ei viitsi ja vahepealsetel ei ole motivatsiooni 🙂 Kahjuks juhtub nii, et täiskasvanud õppijaid kiputakse õpetama samamoodi nagu lapsi päevakoolis.

Vanematel inimestel on “koolitrauma”, mis on saadud kunagistest kooliaegadest ja nad täna kardavad õppima tulla.

Vanema põlvkonna õppijad tahavad, et neil oleks õigus. Nad kardavad näida rumalana.

Nutiseadmed tuleks noortelt ära võtta ja anda vanadele, et esimesed saaksid teada, et on ka päris elu ja viimased saaksid natuke aimu, kuidas tänapäeval ennast ise aidata nutiseadmete abil.

Erinevate põlvkondade esindajate õpetamine on keeruline. Metoodikad, mis toimivad ühel juhul võivad viia läbikukkumiseni teisel juhul.

Noored otsivad ja ootavad pigem uusi kiireid nutivastuseid ja lahendusi. Probleemiks on tähelepanu hajumine ja keskendumisraskused

Noore täiskasvanu puhul tuleb arvestada sellega, et tal puudub piisav elu- ja töökogemus. Vanema täiskasvanu puhul aga tuleb arvestada, et ta võib sageli koolitajast hoopis targem olla.