Juhi suhtlemisoskuste mõju töötajate rahulolule

Soovin Sulle anda ülevaate põnevatest seostest, mida kindlasti arvestavad paljud Eesti organisatsioonid, aga mida võiks juhid veel enam teadvustada. Selle artikli järgi tasub organisatsioonidel võtta fookusesse valdkond, mis on seotud juhi suhtlemiskompetentsiga ja juhtimisstiiliga, et maksimeerida töötajate rahulolu ja parandada töötulemusi.

Paul E. Madlock (refereeritud ajakirjast Journal of Business Communication Jan2008, Vol. 45)

USA-s läbi viidud uuring vaatles juhi suhtlemiskompetentsi, töötajat mõjutava juhtimisstiili ja suhtlemisalase rahulolu vahelist mõju. Uuringus osales 220 inimest (116 meest ja 104 naist), kes töötavad täistööajaga erinevates ettevõtetes. 112 nendest töötasid naisülemuse ja 108 meesülemuse alluvuses, töötajate vanus on 18-64, juhtide vanus 22-75. Osalejad töötavad erinevates valdkondades – haridus (7%), valitsusasutused (15%), teenindus (47%), kõrgtehnoloogia (7%), tootmine (15%), riigiamet (4%).

Tulemused näitasid tugevat seost juhi suhtlemiskompetentsi ning töötaja ameti- ja suhtlemisalase rahulolu vahel. Täpsemalt öeldes näitasid tulemused, et juhi suhtlemisoskused mõjutasid 68% osas töötajate suhtlemisalast rahulolu ja 18% osas tööalast rahulolu. Sellest tähtsam on asjaolu, et tulemused näitavad seost kommunikatsiooni, juhtimise ning töötaja ameti- ja suhtlemisalase rahulolu vahel.

Päris kindlasti on seos juhtimise ja kompetentse suhtlemise vahel saanud liiga vähe täheleapanu äri ja kommunikatsiooni õpetlaste poolt. Vastavalt Holladay ja Coombs’ile (1993), on juhtimine käitumine, mis toimub läbi kommunikatsiooni, sellest oleneb liidri karisma tajumine. Kommunikatsiooni võib jagada kaheks – liidri sõnumite sisu ja nende sõnumite esitamine. Liidrite poolt saadetud sõnumid sisaldavad nii afektiivset (tunnetega seotud) kui kognitiivset (mõtlemise ja tajumisega seotud) infot. Kui liidrid edastavad efektiivselt enda visiooni, võidavad nad järgijate usalduse, mis aitab omakorda kaasa suhtlemisalasele rahulolule juhi ja järgija vahel.

Castaneda ja Nahavandi (1991) väidavad, et alluvad, kes tajuvad enda juhtide käitumist nii suhetele kui ülesandele orienteeritult on kõige kõrgema rahuloluga.

Suhtleja Kompetentsus

Harris ja Cronen (1979) väidavad, et kompetentsed indiviidid ei taha mitte ainult saavutada oma eesmärke (olla efektiivsed), vaid soovivad seda teha teatud viisil, nimelt häid suhteid omades.

Cushman’i ja Craig’i (1976) sõnul sisaldab suhtleja kompetents endas indiviidi võimet olla kompetentne kuulaja ja läbirääkija. Salacuse (2007) on näidanud, et muutunud töökeskkondade tulemusena, kus töötajad on haritumad ja intelligentsemad kui eelmised põlvkonnad, peavad liidrid juhtima läbirääkimiste kaudu. Täpsemalt märkis Salacuse, et liidrid suudaksid veenda teisi järgima enda visiooni, peavad nad efektiivselt kommunikeeruma tekitades järgijates huvi. Need kompetentsed suhtlejad kasutavad sellised ressursse nagu keel, zestid ja hääl (Stohl, 1984). Selleks, et juhte tajutaks kompetentsete suhtlejatena, peavad nad jagama infot ja vastama informatsioonile õigeaegselt, aktiivselt kuulama teiste seisukohti, kommunikeerima selgelt ja tabavalt kõikidele organisatsiooni tasemetele ja kasutama erinevaid kommunikatsiooni kanaleid.

Myers’i ja Kassing’i (1998) uurimistulemused näitavad, et juhi suhtlemiskompetents on märkimisväärne töötajate organisatsiooniga samastumise ennustaja. 2006. aastal läbiviidud uuringus leiti positiivne seos liidrite motiveeriva keelekasutuse, nende tajutud efektiivsuse, suhtlemiskompetentsi ning nende alluvate töö- ja suhtlemisalase rahulolu vahel.

Rahulolu Kommunikatsiooniga

Organisatsiooni liikmete kommunikatsiooniga seotud rahulolu on seotud infohulgaga, mis on neile kättesaadav (1990).

Uuringud näitavad, et inimestevahelised suhted, mis hõlmavad info ja emotsioonide vahetamist kolleegide ning ülemuste ja alluvate vahel, omavad märkimisväärset mõju töötajate psühholoogilistele töötulemustele nagu tööga rahulolu, organisatsiooniline seotus ja läbipõlemine (2001).

Seega mõistab tark juht, et kolleegidega lobisemine ei pruugi ettevõtte seisukohast olla tarbetu. 🙂

Rahulolu Tööga

Kõige levinumad faktorid, mis viivad töötaja stressi ja rahulolematuseni on töö enda olemusega seotud, mille sees ka inimestevahelised suhted aset leiavad.

Antud uuringus leiti tugev seos juhi suhetele orienteeritud juhtimisstiili ja töötaja suhtlemisalase rahuloluga, nõrk seos leiti juhi suhetele orienteeritud juhtimisstiili ja töötaja tööalase rahuloluga.

Tööstuse valdkonnale peaks huvi pakkuma asjaolu, et töötajate madalale töö- ja suhtlemisalasele rahulolule järgneb korduv põhjuseta puudumine ja madalam käive.

Paul Madlock’i sõnul ennustab juhi hea suhtlemisoskus väga selgelt töötaja nii töö- kui suhtlemisalast rahulolu. Need leiud omavad organisatsioonidele suurt tähendust, kuna loovad seose töötaja rahulolu ja tulemuste vahel sellisel viisil, mis näitab, et töötaja rahulolu suurenemine viib töötaja tulemuste paranemiseni. Autor soovitab organisatsioonidel võtta fookusesse valdkond, mis on seotud juhi suhtlemiskompetentsiga ja juhtimisstiiliga, et maksimeerida töötajate rahulolu ja parandada töötulemusi.

 

Airi Kivi

Arutelu:
0 replies

Leave a Reply

Want to join the discussion?
Feel free to contribute!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.