Enesemotivatsioon eriolukorras

Õpimotivatsioon eriolukorras – ajaplaneerimine ja enesemotivatsioon

Enesemotivatsioon eriolukorras

See artikkel pakub ideid ja nõuandeid, kuidas korrastada enda ajaplaneerimist õppetöös, ka juhtudel kui kõrvalt on vaja leida aega töö ja lastega tegelemiseks.

Mis saab elust pärast koroonakriisi?

Viimastel aastatel toimunud majanduskasvu pidu on läbi. See majanduslangus saab olema teistsugune, sest lisaks kasinusmeetmetele saavad olema ka viiruse eest hoidumise ja karantiiniga seotud piirangud.

Ebakindlus tuleviku pärast paneb ettevõtteid külmutama seniseid projekte ja tellimusi. Enim kannatanud sektorite (nt turism, restoranid, meelelahutus) mõju jõuab ka teistesse valdkondadesse. See tähendab, et vähenenud nõudluse tõttu tuleb veel sulgemisi ja koondamisi. Kindlasti tekib ümberkorraldustega ka täiesti uusi teenuseid ja omakorda uusi töökohti.

Haigus möödub. Me jääme ellu. Me saame hakkama.

See ei pruugi olla lihtne, aga me saame hakkama.

Võti on uute võimaluste märkamine ja kiire kohanemine. Efektiivsed õpioskused aitavad kiiremini kohaneda.

Halvim, mida selles olukorras teha, on istuda kodus ja muretseda. Parem variant on esialgu puhata, vaadata üle enda majanduslik olukord ja otsustada, kuidas jätkata. Kui tööturult pakkumisi ei leia ja karantiini tõttu peab nagunii kodus istuma, võib see olla hea aeg enda kooliõpingute läbimiseks.

Õppimine on positiivne asendustegevus muretsemisele. See aitab viia tähelepanu muudelt muredelt kõrvale ja anda enda päevadele mõte. Inimesena vajame väljundit eneseteostuse jaoks. Tunnet, et teeme midagi kasulikku. Õppimine saab seda pakkuda.

Kuidas siis leida motivatsiooni õppimiseks? Siin artiklis pakun lahendusideid täiskasvanute gümnaasiumi õpilaste poolt esitatud küsimustele. Koondasin siia artiklisse parimad praktikad ja soovitused, millest hiljem valmis videokursus koolide siseveebidesse.

Tahe õppida – kuidas leida motivatsiooni õppimiseks?

Kõik on võimalik, aga mis on ka vajalik?

Kas motivatsiooni saab teadlikult kasvatada ja kuidas?

Motivatsioon on kogum põhjuseid millegi tegemiseks. Andes enda tegevusele põhjuse(d), miks seda tasub teha, lood ka endas motivatsiooni tegutsemiseks. Motivatsioon tähendab, et oled endale mingi asja tegemise “maha müünud” – põhjendanud piisavalt hästi ära, miks see on vaja kindlasti ära teha.

Inspiratsioon on sisemine soov midagi teha. Emotsionaalne tahe midagi teha, mitte tingimata ratsionaalsed põhjused millegi tegemiseks. Inspiratsioon tuleb siis, kui tunneme naudingut enda tegevusest.

Ehk kui õpid selle pärast, et kool ära lõpetada, vajad motivatsiooni. Kui õpid selle pärast, et õppimine ise on põnev ja huvitav, siis oled inspireeritud tegutsema.

Kuidas leida eneses motivatsiooni? Millised on erinevad tehnikad?

Tee endale hästi selgeks miks tahad seda teha? Pane kirja kõik põhjused, miks on sinu jaoks oluline koolitöö edukalt ära teha ja millised on negatiivsed tagajärjed kui sa seda ei tee. Võta see peamine positiivne põhjus, pane see suurelt kirja ja hoia seda enda silme ees. On see soov ülikooli astuda? On see soov saada võimekamaks inimeseks? On see soov omandada kõrgem kvalifikatsioon töö jaoks?

Vaata abijuhendit: kuidas leida motivatsiooni lõputöö kirjutamiseks.

Mida saab veel teha endas õpimotivatsiooni ergutamiseks?

  1. Tee kokkulepe mõne kaasõpilasega – leppige kokku, et kavatsete mõlemad edukalt kooli lõpetada.
  2. Muuda see väljakutseks – tee sõbralik võistlus mõne kaasõpilasega, kus kogute punkte, kes suudab edukamalt õppetöö läbida.
  3. Tee avalik lubadus – jaga avalikult, mis ajaks ja mis tasemel kavatsed kooli edukalt lõpetada. Seejärel on tarvis seda lubadust ka täita.
  4. Tee kihlvedu või karistus tegemata jätmise eest – näiteks kui sa ei lõpeta lubatud ajaks kooli edukalt, siis pead tegema märkimisväärse rahalise annetuse mõnele sinu jaoks vastumeelsele poliitilisele parteile.

Kuidas leida eneses jõudu pingutamiseks?

Valu on ajutine. Loobumine kestab igavesti.

Lance Armstrong

Praegu oleks lihtsam alla anda. Hakkaks ju kergem? Aga mida arvaks 5 aastat vanem sina? Kas ta arvab, et oleksid suutnud lõpuni välja minna?

Mis on praegu kõige väärtuslikum tegevus, mida saad teha selleks, et Sul ka 5 aasta pärast hästi läheks? See parema tuleviku nimel töötamine on jõu allikas. Mõnikord ei pea isegi nii kaugesse tulevikku rändama, vaid võib endalt iga päeva õhtul küsida: “Kas ma andsin täna endast parima, et enda eesmärkide nimel edasi liikuda?”

Mida teha, kui mott on maas?

Loo kaasõpilastega virtuaalsed tugigrupid, kus saate omavahel vestelda, teineteist aidata ja nõu küsida, kui ei julge otse õpetajalt küsida.

Looge eraldi grupid sotsiaalsete vestluste jaoks, et omavahel niisama elust rääkida, kõnesid või videokõnesid teha ja naljapilte jagada. Aga hoidke kumbki grupp selgelt lahus, et sotsiaalsed teemad õppimist segama ei hakkaks. Nendes gruppides leppige kokku, et me ei hädalda, vaid vaatame, kuidas saaks asjad tehtud.

Kui tuleb ette takistusi, siis kaob mul kohe motivatsioon. Mida teha?

Esimene samm on jahutada üleliigsed emotsioonid. Kui kipud takistuste puhul ärrituma, kiruma, vihastama või pettuma, siis emotsiooni mõju all ei pruugi sa teha kõige paremaid otsuseid.

Muuda enda sisekõnet “Ma ei oska!” ümber “Kuidas saab?” või “Mis veel on võimalik?“. Võid teha endale inspiratsioonitahvli, kus hoiad silme ees laused, mis innustavad sind edasi liikuma.

Negatiivne sisekõneKonstruktiivne sisekõne
Ma ei oska!Kuidas saab?
See on võimatu!Mis veel on võimalik?
Ma ei taha!Mida tahan siit saada?
See on raske!See on treening!
Miks ma pean seda…Kuidas saan selle tehtud?

Suhtu takistustesse uudishimuga: “Hmm, huvitav olukord! Mida saan teha?”. See ei pruugi lahendada kõiki probleeme, aga vähemalt ei tee negatiivse sisekõnega asju hullemaks.

Kuidas tekitada huvi antud ülesande lahendamiseks/tegemiseks?

Ülikooliõpingute ajal oli palju aineid, mis tulid “paketiga kaasa” – ehk need mind otseselt ei huvitanud, aga olid osa mingist suuremast moodulist ja seetõttu tuli need läbida. Mind aitas selline lähenemine, et lugesin läbi aine sisukirjelduse, õpieesmärgid ja oodatavad väljundid ning küsisin: “Kuidas see aine võiks aidata mul enda tööd paremini teha?“. Nõnda suutsin luua seoseid õpitava ja enda elu vahel ning sellega luua motivatsiooni aine läbimiseks.

Püüa leida see kasulik seos enda ainega. Leia moodus, kuidas saaksid õpitut kohe rakendada, et sellel võiks olla positiivne mõju sinu elule või tööle.

Teine variant on käsitleda ainet kui treeningut. Olles lõpetanud Nõo Reaalgümnaasiumi ja Tartu Ülikooli majandusteaduskonna, olen aastate jooksul lahendanud meeletu hulga matemaatika ülesandeid. Suur osa nendest ülesannetest on igapäevaelu rakenduses olnud üsna kasutud, aga nende väärtus on olnud loogilise mõtlemise treenimises. Ehk nende harjutuste läbi tegemine on aidanud mul korrastada enda mõtlemist ja probleemide lahendamise oskust.

Kui otsest kasu ei suuda näha, siis teadvusta, kuidas harjutuste läbi tegemine treenib sind mingil alal tugevamaks.

Kuidas seada eesmärke ja neid edukalt täita?

Unistus on suund, kuhu püüdleme. Eesmärgid on vahendid selleks, et ergutada meid unistuse suunal liikuma. Millest sa unistad ja mida on vaja teha, et unistusele lähemale liikuda?

Hea eesmärk on:

  1. Erutav – tunned elevust selle elluviimise suhtes.
  2. Selge – mõistad täpselt, kuhu tahad välja jõuda. Saab kontrollida, kas on tehtud või mitte.
  3. Ajastatud – mitte “kunagi oleks tore”, vaid selge tähtaeg, mis ajaks on tehtud.
  4. Tehtav – sul on plaan, kuidas selleni jõuda.
  5. Kirjas – konkreetselt kirja pandud ja soovituslikult nähtaval kohal, et tuletada meelde, mille nimel töötad.

Lae tööleht, mille abil saad enda eesmärgid korralikult kirja panna ja läbi mõelda.

Aja ja tegevuste planeerimine – kuidas tulemuslikult planeerida aega õppetööks?

Kuidas olla edukas ajaplaneerija?

Lihtsustatud võib enda ajakasutuse jagada 3-ks:

  1. Kulu – aeg kulub, aga väärtust ei teki.
  2. Laadimine – otseselt töö tulemust ei tekita, aga loob eeldused, et jaksaks kvaliteetset tööd teha.
  3. Investeering – tulemuslik ajakasutus nõnda, et tulevikus on parem elu.

Võid endalt aeg-ajalt küsida: “Kas see, mis ma praegu teen, on kulu või investeering?”

Edukal ajaplaneerijal on:

  1. Selged ja realistlikud eesmärgid – arusaam sellest, mis on vaja ära teha, mis tulemini jõuda.
  2. Selged tähtajad eesmärkide saavutamiseks – selge nägemus, mis ajaks mingi ülesanne on tehtud.
  3. Suutlikkus ajaplaani järgida – võime lülitada segajad välja ning distsipliin endale lubatud samme päriselt ka teha.

Kuidas koostada ajaplaani?

Millistel tundidel päevast oled kõige võimekam – millal suudad hästi keskenduda, õppida ja luua? Mõne jaoks on need varajased hommiku tunnid, mõne jaoks õhtul hiljem kui teised on magama läinud ja keegi ei sega.

Soovitused ajaplaani koostamiseks:

  • Tee nimekiri kõigist tegevustest, mis on vaja teha järgneva nädala jooksul. Sealt nimekirjast vali välja kõige olulisemad ja pakilisemad tegevused ning jaota need päevadele “Vaja teha” nimistusse. Ülejäänud jäta “Tore oleks teha” nimistusse.
  • Planeeri kõige olulisemad tegevused sellele ajale, kui oled kõige võimekam ja sind ei segata.
  • Jäta kodused toimetamised ja kergemad ülesanded nendele aegadele, kui oled nagunii rohkem väsinud. Näiteks tavaliselt oleme uimasemad pärast lõunasööki ja õhtusööki.
  • Lepi pereliikmetega kokku kindlad ajad, mil tegeled kõige tähtsamate ülesannetega ning vajad vaikust keskendumiseks.
  • Jäta ajapuhvrit – planeeri tegevusi ajavaruga, juhuks kui mõni asi läheb kauem, siis ei jää selle tõttu järgmise asjaga hätta.

Kuidas leida aega?

Kogu aeg, mis meil on, kulub lõpuks ära. Me ei leia aega, vaid võtame seda mingite muude tegevuste arvelt. Kui tunned, et aeg kipub kusagile “ära kaduma”, siis tee selline harjutus, et paned kirja, millistele tegevustele sinu päevas aeg kulub ja kui palju need tegevused võtavad.

Kui palju läheb õppimisele, söögi tegemisele, pere ja lastega tegelemisele, internetis surfamisele, teleri vaatamisele või mõnele muule tegevusele? Kui oled leidnud üles tegevused, mis sinu aega “ära söövad”, siis leia moodusi, kuidas nendest kiusatustest vabaneda. Selleks on vaja muuta enda harjumusi – sissekujunenud käitumisviise.

Harjumustel on 3 elementi:

  1. Päästik – miski, mis käivitab harjumusliku käitumise (tunned, et ülesanne on keeruline)
  2. Rituaal – tegevus, mida siis sel hetkel teed (ei suuda keerulisusega toime tulla ja lähed vaatad, mis sotsiaalmeedias toimub)
  3. Preemia – kasu, mida valitud käitumisviisist saad (tunned, et küll on lihtne ja huvitav sotsiaalmeediat sirvides)

Kuna lihtsama asja tegemine oli mõnusam kui õppimine, siis järgmisel korral on taas kiusatus minna kergemat teed. Halbadele harjumustele järgneb aga tihti kahetsus (kui pärast pikka sotsiaalmeedias surfamist mõistad, et kulutasid enda aja ära, aga koolitöö on ikka tegemata). Enda taltsutamiseks võid kiusatuste tekkel küsida: “Kas see teeb mu elu päriselt paremaks?

Päästiku ja rituaali vahel on hetk, kus saad otsustada, mida teed. Võti peitub paremates otsustes. Ehk näiteks selle asemel, et keerulise ülesande puhul sotsiaalmeediasse peitu minna, võid proovida hoopis võtta väikese pausi, panna silmad kinni, keskenduda enda hingamisele ja puhata. Pärast seda proovida uuesti või võtta mõni teine ülesanne ette. Aju jaoks puhkamine on väärtuslikum ressursikasutus kui sotsiaalmeedias sobramine.

Kuidas luua enesedistsipliin?

Enesedistsipliini võti on oskus teha kiusatuste olukorras paremaid valikuid. Kodus õppides oled iseenda juht. Selleks, et distsipliini hoida, peaks iseendale ka aru andma.

Progress-Plaanid-Probleemid (PPP) on aruandmise meetod, mida kasutatakse ettevõtete meeskondades iganädalastel koosolekutel, et aidata töötajatel fookust hoida. See koosneb 3 elemendist:

  1. Progress – mida oled nädala jooksul ära teinud ja saavutanud?
  2. Plaanid – mida kavatsed selle nädala jooksul ära teha ja saavutada?
  3. Probleemid – milliste väljakutsete juures vajad teiste nõu või abi?

Võid teha seda iseseisvalt või mõne teise kaasõppijaga, et teineteist distsiplineerida (avalikult välja öeldud lubaduste puhul tunneme suuremat kohustust neid päriselt ka ära teha). Kirjuta progress ja plaanid enda jaoks üles ja hoia enda jaoks nähtaval kohal, et tuletada meelde, mis on tarvis teha.

Kuidas leida kaoses kord ja kindel päevakava?

Palun anna mulle meelerahu, et leppida asjadega, mida ma muuta ei saa,
julgust muuta asju, mida ma saan muuta ja tarkust, et nende vahel vahet teha.

Mis on sinu kontrolli all ja mis ei ole sinu kontrolli all? Kuivõrd püüad enda päevas kontrollida asju, mis pole sinu kontrolli all?

Kui sul on kodus väike laps ning tema unerežiim ei ole sinu kontrolli all, siis on tarvis ehitada enda päevakava sellest lähtuvalt. Õppimiseks vali need ajad, kus pea on selgem ja segajaid on kõige vähem.

Kas alustada raskematest või kergematest ülesannetest?

Võid teha alustuseks mõne lühema kergema ülesande, et töövoog käima saada. Seejärel võtta raskema, mis nõuab keskendumist ja lõpupoole, kui hakkad juba väsima, jätta viimased kergemad ülesanded.

Väsimus ja puhkamine – kuidas saada energiat õppimiseks?

Olen päeva lõpuks kodustest toimetustest ja tööpäevast väsinud. Kuidas leida energiat ja tahet kooliülesannetega tegelemiseks?

Enda hoidmiseks hoolitse, et sul on piisavalt:

  • Puhkust – hoolitse, et saaksid piisavalt unetunde öösel. Vaata 12 soovitust, mis aitavad tervislikuma une saada.
  • Värsket õhku – tuuluta tubasid. Värske õhk varustab aju hapnikuga. Hinga teadlikumalt ja sügavamalt.
  • Valgust – veeda aega päikese käes või kasuta õppimise ajal eredamat valgust ja manusta täiendavalt D-vitamiini.
  • Liikumist kehale – vahelda päeva jooksul õppimise asendeid. Tee jalutuskäike ja kui õue ei saa minna, siis kindlasti võimle või tee trenni kodus. Proovi näiteks päikesetervitust või 5 tiibetlase harjutusi.
  • Sotsiaalset kontakti – lühikeses perspektiivis on sellist laadi sotsiaalne isoleeritud hea, sest saab keskenduda rohkem endale. Pikas perspektiivis vajame siiski suhtlust teiste inimestega. Kui tunned, et hakkavad tekkima tavapärasest suuremad muremõtted, kurbus või üksildus, siis tee üks kõne heale sõbrale või korrasta enda mõtlemist päevikusse kirjutamisega.

Millised toitained panevad aju hästi tööle?

Ajutreener Jim Kwik soovitab 10 toiduainet, mis aitavad varustada keha vajalike antioksüdantide, heade rasvade, vitamiinide ja mineraalidega.

  • Avokaado – hea küllastumata rasvade allikas.
  • Mustikad – hoiavad aju vananemise eest.
  • Brokkoli – sisaldab vitamiin K-d, mis soodustab ajutegevust.
  • Kookosõli – hea energiaallikas ajule.
  • Munad – sisaldab koliini, mis parandab mälu. Omega-3 rasvasid ja E-vitamiini.
  • Rohelised juurviljad – spinat, lehtkapsas ehk kale ja teised rohelised juurviljad. Hea E-vitamiini ja foolhappe allikas.
  • Lõhe ja sardiinid – Omega-3 ja DHA rasvhapped. (Vali kvaliteetne kala puhastest vetest)
  • Kurkum – vähendab põletikku, toetab immuunsüsteemi ja parandab aju hapnikukasutust.
  • Pähklid – antioksüdandid, tsink, vitamiin E ja magneesium, mis parandab meeleolu.
  • Tume šokolaad – toetab keskendumist ja parandab meeleolu (endorfiinid). Enamasti mida tumedam šokolaad, seda puhtam ja parem ajule.
  • Lisaks: vesi. Võid segada kokku vee, rohelisi juurvilju, mustikaid, avokaadot ja kookosõli ning saad mõnusa smuuti aju jaoks.

Soovitatakse vältida: rafineeritud suhkrut, trans-rasvasid, aspartaami ja maitsetugevdaja naatriumvesinikglutamaati. Ka ei soovitata rafineeritud ja kõrgelt töödeldud toitusid (krõpsud, maiused, kiirnuudlid, valmiskastmed jm).

Segajatega toimetulek – kuidas keskenduda õppetööle ja segajad välja lülitada?

Kuidas seljatada segavad faktorid ja keskenduda õppimisele?

3 sammu segajatest jagu saamiseks:

  1. Loetle kõik segajad, mis sinu tähelepanu peale konkureerivad.
  2. Küsi endalt, miks need segajad sinu tähelepanu tõmbavad ja kas nad on vajalikud?
  3. Lülita välja kõikvõimalikud segajad või tee raskemaks nendele lülitumine.

Kuidas viia ennast pärast hullumeelset päeva koolitööde lainele?

Tööle või kooli minnes paneme selga teised riided, liigume teise paika ning kohtume teiste inimestega – see kõik aitab kodustelt argitoimetustelt ümber lülituda. Loo selgem piir kodus olemise ja töötamise vahele – enne õppima asumist, pane selga teised riided, mine tee väljas jalutuskäik ja leia enda kodus nurk, mis on määratud just õppimise jaoks.

Mis aitab sul enda keskmesse tagasi saada? Kas väike uinak, jalutuskäik, muusika kuulamine või miski muu? Loo enda ümberlülitumise rituaal, mis aitab ümber häälestuda. Vaata ka lugusid, kuidas erinevad loomeinimesed end töölainele viivad.

Ühtlasi, loo ka ümberlülitumise rituaal, mis aitab õppetööst välja lülituda.

Kuidas puhastada pea enne õppima asumist muudest mõtetest ja muredest?

Hea moodus pea puhastamiseks üleliigsetest mõtetest on jalutuskäik, võimlemine või lõdvestusharjutused, kus sulged enda silmad ja keskendud hingamisele.

Üks omamoodi lahe meetod mõtete korrastamiseks on “Juhatuse esimees“. Selle harjutuse jaoks kujuta ette, et erinevate eluvaldkondade rollide jaoks on Sinus eraldi tegelased – lapsevanem, õpilane, töötaja, kunstnik… Nüüd kujutle, et kõigi nende erinevate rollide esindajad on juhatuse koosolekul ühise laua taga ja sina ise oled juhatuse esimees. Anna iga rolli esindajale sõna, mida ta päriselt vajab, mis on tema jaoks oluline. Kuula iga rolli esindaja ära ja täna teda, et ta juhtis tähelepanu tema jaoks olulistele asjadele. Seejärel otsusta, mida on praegu päriselt vaja teha ja ette võtta.

Kuidas toime tulla keskendumisraskustega?

Kui oled tundlik kõigi segajate suhtes, siis esimene soovitus on kõrvaldada töö või õppimisruumist kõikvõimalikud segajad, mis võivad Sinu tähelepanu kõrvale tõmmata. Tee töölaud kõigest puhtaks, aseta see nõnda, et oled näoga seina poole ning kõikvõimalikud kiusatused oleksid vaateväljast eemal.

Kui sul on raskusi keskendumisega, siis ära säti endale liiga kõrgeid eesmärke, et pika aja jooksul palju teha. Vaid jaota töö väiksemateks tükkideks – tee natuke, aga tihti. Nõnda saad edukogemuse tundest, et liigud edasi.

Proovi erinevaid meelerahu praktikaid, et suuta enda meelt taltsutada. Vaata näiteks selliseid rakendusi nagu Synctuition, Calm, Headspace või eestikeelsetest Vaikuseminutid. Kusjuures Synctuitioni meelerahu rakendus on praegu kõigile eestlastele tasuta.

Kuidas tulla toime ajaraiskajatega (sotsiaalmeedia, internet, uudised, televiisor, fb grupid jne)?

Kui miski on meie jaoks keeruline, siis on kiusatus teha midagi lihtsamat või mõnusamat – näiteks minna sotsiaalmeediasse sobrama. Üks moodus ajaraiskajatega toimetulekuks on need üldse välja lülitada.

Näiteks:

  • Sulge enda interneti brauseris kõik vahelehed, mis pole õppetööks hädavajalikud.
  • Võta kõikide sotsiaalmeedia rakenduste teavitused maha.
  • Kasuta spetsiaalset ajataimerit (nt. Stayfocusd), mis ei luba sotsiaalmeedia lehtedel veeta rohkem kui x minutit.
  • Kasuta Facebook Feed Eradicator pluginat, mis eemaldab Facebookis ajajoone.
  • Kasuta Adblock pluginat, mis võtab Youtube videote eest reklaamid ja mitmetelt lehtedelt reklaambännerid, mis võivad tekitada kiusatust “kaupasid uurima” minna.
  • Kui pead kasutama õppetöö käigus kaasõpilastega suhtlemiseks Facebook Messengeri, siis kasuta otse messenger.com lehte, mitte ära vaata kirjasid facebook.com lehel. Nõnda ei tõmba muude postituste teavitused tähelepanu kõrvale.
  • Tee kõigi aega raiskavate rakenduste kättesaadavus raskemaks – telefonis paiguta nad kaugematele vahelehtedele, mitte avakuvale. Eemalda ajaraiskajad enda brauseri lemmikutest.

Mujal toimuvad jamad ja kuulujutud ei pea olema sinu südamerabanduse põhjuseks.

“Aga kriisiajal peaksin jälgima uudiseid?”
Selle asemel, et käia aeg-ajalt jälle vaatamas, mida uut hirmutavat on seoses koroonaviirusega toimumas, tasub enda vaimse tervise nimel doseerida uudiseid vähem.

Soovitan pigem hoiduda erameedia uudistest, sest sealsed artiklid kipuvad olema võimendatud negatiivsete emotsioonidega, püüdes näidata, et asjad on ikka väga hullud, saades sind sellega rohkem klikkama ja lugema. Soovitan käia vaid 1-2 korda päevas Eesti Rahvusringhäälingu lehel (www.err.ee), et saada kiire ülevaade toimuvast ja võimalikest uutest tähtsatest teadaannetest.

Kui päris välja ei taha sotsiaalmeediast välja lülituda, siis määra päevas kindel kellaaeg ja ajaline kestus, kus võid käia sotsiaalmeedias uudiseid lugemas. Pane selleks ajaks taimer käima, et ei jääks niisama “surfama”. Soovitus oleks seda pärastlõunasel ajal.

Kuidas väikeses korteris elukaaslase ja laste kõrvalt suuta keskenduda?

Kui elad väiksemas korteris, kus pole võimalik minna eraldi tuppa õppima ja sinuga on samas ruumis ka elukaaslane või lapsed, siis proovi neid variante:

  1. Eralda hästi selgelt õppimiseks määratud koht, kus muid tegevusi ei tehta. Võimalusel eralda see kardina või sirmiga, et teiste inimeste liikumine tähelepanu ei hakiks.
  2. Kui väiksemad lapsed tahavad palju sinu tähelepanu, siis võimalusel tee pauside ajal koduseid toimetamisi koos nendega (süüa, pesu kuivama riputamist, koristamist vm). Kui elukaaslane saab käia lastega õues, siis see on väärt aeg kõige rohkem keskendumist nõudvate tööülesannete tegemiseks.
  3. Proovi mürasummutavaid kõrvaklappe, et vähendada ümbritseva jutu ja müra mõju (lisaks mürasummutusele kuulan loomingulise töö ajal instrumentaalset “ambient” stiilis muusikat).
  4. Lepi kokku päevas vaikne tund, kus kõik tegelevad samal ajal ka lugemise või muu vaikse tegevusega. Kui lapsed või elukaaslane vaatab samal ajal telerit, arvutit või videot nutitelefonist, siis palu ka neil kasutada kõrvaklappe, et nad ei segaks.
  5. Kui suudad keskenduda varahommikul või hilisõhtul, siis võid ajastada õppimise sellele ajale, kui teised magavad.
  6. Kui näed, et kõike ei suuda, siis otsusta, mis on tõeliselt tähtis ning jäta ainult see enda ajaplaani.

Kuidas tulla toime minu jaoks raskete ainete või ülesannetega?

Mis teeb selle aine sinu jaoks raskeks? Kes on sinu klassikaaslastest selles aines võimekas? Kas ta võiks vastata mõnedele küsimustele, millest sa pole suutnud ise läbi närida?

Kuidas keerulisest läbi närida?

  • Võta hoogu maha. Kui materjal on raske, siis võta rohkem aega.
  • Vajadusel loe keerulisemaid lauseid mitu korda üle, et mõista selle tähendust.
  • Püüa oma sõnadega ümber sõnastada ja teha märkmeid.
  • Võimalusel tee videokõne teiste klassikaaslastega ning lahendage koos samal ajal ülesandeid, et teineteist aidata. Kasvõi maksa kõige võimekamale õpilasele, et ta video vahendusel teistele lahenduskäiku näitaks 🙂

Anna õpetajale tagasisidet

Ka õpetajate jaoks on see uus olukord ja uued tingimused. Ära eelda, et õpetaja teab, kuidas oleks antud olukorras kõige parem õpetada, vaid anna talle tagasisidet:

  • Mida võiks teistmoodi teha?
  • Millist tuge vajad õpilasena, et saaksid ainet omandada?
  • Kuidas saaks antud ülesannet või osa paremini läbida?

Efektiivsus – kuidas jõuda olemasoleva ajaga parema tulemuseni?

Kuidas suuta vähese ajaga teha rohkem?

Pisut tehtud on parem kui tegemata perfektne.

Itaalia majandusteadlane Vilfredo Pareto täheldas huvitavat seaduspära: 80% tööst tehti ära 20% inimeste poolt. 80% käibest tõid 20% klientidest. Ehk – kui suudame eristada olulist, võime saada vähesemaga rohkem tehtud. Võti on küsida endalt: mis on see 20% sellest ainest, mille pean endale selgeks tegema, et suudaksin mõista 80% ainest?

Tee kõige tähtsam selgeks. Näiteks õpid bioloogiat – kui tahad 100% kõik kõigi loomakeste või rakkude kohta selgeks saada, kulutad kogu oma aja ära. Kui aga küsid, mis on vaja endale selgeks saada, et suurt pilti mõista ja keskendud sellele, hoiad oluliselt õppimisele kuluvat aega kokku.

Tee töösööstusid – kontsentreeritud intensiivseid töötunde, kus sätid enda jaoks selge eesmärgi ja tulemi, kuhu tahad planeeritud aja jooksul välja jõuda. Optimaalne töösööstu pikkus võib olla näiteks 45 minutit, vastavalt enda keskendumisvõimele võid seda sättida lühemaks või pikemaks. Kaitse enda töösööstu tunde segajate eest, see on väärtuslik aeg, kus sind ei tohi segada. Kui sind motiveerib tähtaeg ja ajasurve, võid panna töösööstu ajaks taimeri käima.

Hoia ülevaadet enda silme ees – mis on vaja teha, mis on töös, mis on tehtud. Abiks on ka to-do list (tegevuste nimistu), kus oled töö jaotanud selgeteks ülesanneteks ning saad linnukese märkida nende ülesannete juurde, mis on tehtud. See linnukese märkimine aitab selgemalt näha, kui palju on juba tehtud ning omakorda annab indu jätkamiseks.

Tõsta tempot – kui materjal pole väga keeruline, siis võib video- ja helifaile kiirendada. Alusta 10% kaupa ja vastavalt võimetele võid aja jooksul veel tõsta. Kuula Elu loomingu taskuhäälingu episoodi “Elu väljaspool mugavustsooni“, kus Playtechi tugiteenuste äriüksuse juht Tõnu Vahtra räägib, kuidas suudab põhitöö kõrvalt efektiivselt uusi asju õppida ja iga aasta üle 50 raamatu läbi töödelda.

Optimeeri lihtsamate ainete läbimine. Näiteks taskuhäälingutest õppimine jalutuskäigu ajal. Või kui on loeng, kus õpetaja räägib lihtsatest teemadest ja visuaale ei näita, siis võid seda kuulata ka söögitegemise või venitusharjutuste tegemise ajal. Aga loengu kuulamise ajal sotsiaalmeedias ringi surfamine pole efektiivsus, sest see viib loengust tähelepanu kõrvale ja surfamine ise on madala lisandväärtusega tegevus.

Oluline pole teha paljusid asju, vaid teha palju õiget asja.

Hoiatus rööprähklemise osas. Mitme asja korraga tegemine ei pruugi olla efektiivne, vaid mitme asja korraga tegemine võib olla lihtsalt hea moodus ebaõnnestuda mitmes asjas ühel ajal. Püüdes teha ühel ajal mitut asja, pead suutma lülituda hästi kiirelt ühelt asjalt teisele või kasutama erinevaid meeli. Näiteks on võimalik samal ajal autot juhtida ja raadiosaadet kuulata, aga raske on samal ajal keskendunult õppematerjale lugeda ja sõbraga nädalavahetuse plaane arutada.

Kuidas korraldada pauside tegemist ja leida õige töörütm?

Parim puhkus on vastupidine sinu tööle. Kui sinu töö on istuv, siis parim puhkus sellest oleks tõusta ja liikuda. Muuda pausid tõhusaks puhkuseks ja pane need enda kasuks tööle:

  • Jäta pauside ajaks väikesed koristustööd. Tee töölaud korda, tõmba kapilt tolm ära, vii prügipang välja või pane pesumasin tööle. Sellised lihtsad lühikesed tööd annavad ajule puhkust.
  • Ära vaata pauside ajal telerit või sotsiaalmeediat – see koormab sinu aju ja väsitab samamoodi nagu intensiivne arvutiga töötamine või lugemine.
  • Puhka enda selga istumisest – mine pausi ajaks põrandale selili, sulge enda silmad ja too tähelepanu enda hingamisele. Kui vaikuses olemine on raske võid selleks ajaks panna taustal käima rahuliku muusika.

Tavaliselt on hea iga 45-60 järel teha väike paus.

Kuidas edasi?

Vali siit artiklist 1-2 asja, mida saaksid kohe praktikas rakendada.

Kindlasti soovitan:

  • Pane asjad kirja – kirjuta üles enda eesmärgid ja olulised tegevused. Hoia fookus olulisel.
  • Leia ja tööta metsikult tähtsa eesmärgi nimel – hoolitse, et liigud edasi valdkonnas, mis on sinu jaoks praegu kõige tähtsam.
  • Pea tulemustundi – leia see tund päevast, kus oled kõige võimekam, kaitse seda tundi segajate eest ja liigu selle jooksul edasi enda kõige tähtsama tööga.
  • Loo oma tööpaik – eralda õppimise-töötamise koht vaba aja veetmise kohast.
  • Tee pause – kui juhe jookseb kokku ja ei suuda enam keskenduda, siis võta paus: mine kodus selili vaibale, lõdvesta kogu oma keha. lase kõigist mõtetest lahti ja too tähelepanu oma hingamisele.

Enesemotivatsioon eriolukorras e-kursus

Eeltoodud ideede ja õpetuste baasil olen loonud e-kursuse, mis sisaldab 1,5 tundi videoloenguid ja kogu e-kursuse helisalvestust (et saaksid kuulata need, kel ekraani taga vaatamiseks aega pole, aga tahaksid näiteks jalutuskäigu või aiatööde ajal kuulata). Seda kursust saab läbida iseseisvalt või litsentseerida enda kooli sisekeskkonna jaoks, et teha kõigile oma kooli õpilastele kättesaadavaks.

Arutelu:
0 replies

Leave a Reply

Want to join the discussion?
Feel free to contribute!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.